P\u00e4ev enne Eesti vabariigi Taasiseseisvumisp\u00fcha 24. veebruaril 2024 toimus Malta Ordu Saatkonnas Tallinnas r\u00f5\u00f5mutoov k\u00fclask\u00e4ik. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilmaa andis Jeruusalemma, Rhodose ja Malta P\u00fcha Johannese Suver\u00e4\u00e4nse S\u00f5jalise Hospitaliitide Ordu ehk Malta Ordu suursaadikule Manfred L. Ritter Mautner von Markhofile \u00fcle Maarjamaa lipu. Lipu sinisel p\u00f5hjal on kujutatud kuldsete piirjoontega Neitsi Maarjat, Jeesuslaps s\u00fcles.<\/p>\n
Maarjamaa lipust ja selle s\u00fcmboolikast r\u00e4\u00e4kides on l\u00e4htutud Maarja s\u00f5nadest, kus Maarja Kaana pulmas viidates Jeesusele \u00fctleb: \u201eMida iganes tema teile \u00fctleb, seda tehke!\u201d Jh 2:5<\/em>. Seda motiivi on kujutatud Maarjamaa sinisel lipul \u2013 Maarja k\u00e4ega viitamas tema s\u00fcles istuvale Jeesuslapsele.<\/p>\n \u201eSee Maarja lause sobib ideaalselt oikumeeniliseks koost\u00f6\u00f6ks, sest sellega saavad k\u00f5ik peamised Eestis tegutsevad kirikud \u2013 nii katoliiklased ja \u00f5igeusklikud nagu ka luterlased ja teised reformatsioonij\u00e4rgsed kirikud \u2013 \u00fcksmeelselt n\u00f5ustuda. Me p\u00f6\u00f6rame silmad Maarjale, kes omakorda viitab Jeesusele, kelle s\u00f5nade kohaselt elama peame. N\u00f5nda on Maarja meid k\u00f5iki \u00fchendamas, mitte lahutamas, nagu me ajaloos oleme teinekord pidanud n\u00e4gema\u201d, \u00fctles EELK peapiiskop Urmas Viilmaa Maarjmaa lipu juurde. \u201eMaarjamaa on meie k\u00f5igi \u00fchine kodu, kus me v\u00f5ime Maarjat eeskujuks v\u00f5ttes p\u00f6\u00f6rata oma silmad Jeesusele, kelle s\u00f5nade ja \u00f5petuse j\u00e4rgi Kristuse kiriku liikmetena \u00fcheskoos elame ning tegutseme\u201d.<\/p>\n Siinjuures tuleks meenutada ka Maarjamaa kirikulugu, mis kitsamas m\u00f5ttes algab aastal 1215, sest just tol suvel ristiti Eesti l\u00f5unapiirkondades suur hulk rahvast. Sellele esmakordsele s\u00fcndmusele j\u00e4rgnes teinegi suurs\u00fcndmus: Roomas tuli kokku IV Lateraani kirikukogu, mis oli \u00fcks t\u00e4htsamaid kiriku ajaloos. Esmakordselt oli 1400 osav\u00f5tja seas episcopus Estonum (eestlaste piiskop), kelleks oli 1210. aastal Riia piiskop Alberti poolt eestlaste piiskopiks p\u00fchitsetud tsistertslane Theoderich. Tema oli see, kes oskas tutvustada, mis on Livonia, see Neitsi Maarjale p\u00fchendatud uudismaa ja millega seal tegeletakse. Kuigi materjale selle aja kohta napib, on t\u00e4nu Maarjamaa kuvandi looja L\u00e4ti Henriku (Henricus de Lettis<\/em>) kroonikale (Heinrici chronicon Livoniae<\/em>\u00a0ehk\u00a0Origines Livoniae<\/em>) neist s\u00fcndmustest m\u00f5ngaid \u00fcksikasju teada. \u00dcks t\u00e4nap\u00e4evani k\u00e4ibiv rahvusromantiline m\u00fc\u00fct k\u00f5lab nimelt, et Innocentius III olevat \u201ep\u00fchitsenud Eesti Neitsi Maarjale\u201c, andnud just Eestile Maarjamaa nime (Terra Mariae\u00a0<\/em>ehk\u00a0Terra Mariana)<\/em>.<\/p>\n Rooma-katoliku kiriku piiskop Eestis Philippe Jean-Charles Jourdan selgitab, et ajaloolased \u00fctlevad, et selline p\u00fchendamine oli katoliku kirikus levinud vaimulik traditsioon. Ta r\u00f5hutab aga, et terve riigi p\u00fchendamine Neitsi Maarjale ei olnud nii tavaline ning v\u00f5ib \u00f6elda, et Vana-Liivimaa p\u00fchendamine on olnud \u00fcks varasemaid riigi p\u00fchendamisi kui vaadata siinjuures sellistele suurtele katoliiklikele maadele nagu Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania. Ainus allikas, mis meile Eesti p\u00fchendamisest neitsi Maarjale r\u00e4\u00e4gib, seostab toimunuga tugevalt Rooma paavsti, mis samuti ei ole tavap\u00e4rane ning annab p\u00fchitsemisele erilise t\u00e4henduse, toob v\u00e4lja piiskop Jourdan: \u201eEriti oluline on siinjuures, et ta v\u00f5rdles Liivimaad P\u00fcha maaga, see n\u00e4itab, et see p\u00fchendmine ajaloolises m\u00f5ttes on olnud v\u00e4ga t\u00e4hendusrikas s\u00fcndmus, tunnustades Maarja erilist rolli Lunastamisloos\u201d.<\/p>\n P\u00fchendamine Neitsi Maarjale on religioosne tegu, mis andis t\u00e4htsuse maale kogu kristluse ees ja mida uuendati Maarjamaa 800 aasta juubelil 2015. a. \u201eMa v\u00e4ga usun, et jumala plaanides on Eestimaa alati olnud p\u00fchendatud Neitsi Maarjale, vaatamata keerulisele ajaloole\u201d, lausus piiskop Jourdan.<\/p>\n Liivi- ja Eestimaal on s\u00e4ilinud arvukalt Maarjale p\u00fchitsetud kirikuid, kabeleid ja altareid. Viitena Maarja laialdasele austamisele keskajal on tema nimega seotud mitmed paigad. Hansa kaubalinnade peakirikud olid reeglina p\u00fchitsetud Maarjale, nii ka Tallinna ja Riia katedraalid. Tallinna suurel vapil on t\u00e4naseni kujutatud Taevakuningannat. Kui reformatsiooni tulemusena kadus Jumalaema kultus ametliku religiooni osana, s\u00e4ilis Maarja austamine rahvakultuuris ja -usundis ning Maarjamaast sai Eesti s\u00fcnon\u00fc\u00fcm. Maarja nimi ning selle erikujud (Mari, Marie, Marit jne) on Eestis v\u00e4ga levinud, rahvakalendris on 9 Maarjaga seotud p\u00fcha, mis on v\u00e4ga rikkaliku kombestikuga. 19. sajand t\u00f5i Maarjamaa tugevamalt Eesti kultuurilukku, mille oluliseks n\u00e4iteks on Lydia Koidula luuletus \u201eSind surmani\u201d.<\/p>\n \u201eArmastav ning kannatav emakuju, vaeslaste kaitsja, kelles on \u00fchendatud nii traagika kui \u00fclevus \u2013 just sellisena on Maarja l\u00e4hedane eestlaste hingelaadile,\u201c \u00fctleb ajaloolane ja religiooniuurija Toomas Abiline. Sellisena on kujutatud Neitsi Maarjat koos Jeesuslapsega tema s\u00fcles Malta Ordule \u00fcle antud Maarjamaa lipul m\u00e4rgina tema \u00fchendavast j\u00f5ust oikumeenilises koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n","news_gallery":"no","news_excerpt":"P\u00e4ev enne Eesti vabariigi Taasiseseisvumisp\u00fcha 24. veebruaril 2024 toimus Malta Ordu Saatkonnas Tallinnas r\u00f5\u00f5mutoov k\u00fclask\u00e4ik."},"news_categories":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estoniaembassy.orderofmalta.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/notizie\/339","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estoniaembassy.orderofmalta.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/notizie"}],"about":[{"href":"https:\/\/estoniaembassy.orderofmalta.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/news"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/estoniaembassy.orderofmalta.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/notizie\/339\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estoniaembassy.orderofmalta.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=339"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}