Laupäeval, 24. augustil toimus palverännak Viru-Nigulasse. Käesoleval aastal tähistab Rooma-Katoliku Kirik Eestis 25. aasta möödumisest esimesest palverännakust Viru-Nigula Maarja kabelisse, mis toimus 1. mail 2000 ja mille paavst Johannes Paulus II kuulutas kogu katoliku kirikus pühaks aastaks.
Palverännak algas Püha Missaga Viru-Nigula Püha Nikolause kirikus, mille pühitses Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan. Järgnes koosviibimine Viru-Nigula rahvamajas ning seejärel adoratsioon ja protsessioon Maarja kabeli varemete juurde.
Esmakordselt osales palverännakul Malta Ordu Eesti palverändurite grupp, mis tõi kokku Malta Ordu Sihtasutuse nõukogu liikmed, nende pereliikmed ja vabatahtlikud. Püha Missa pühitsemisel osales Malta Ordu kaplan isa Edgaras Versockis. Malta Ordu Sihtasutus toetas palverännaku läbiviimist pakkudes palveränduritele kerget einet.
Maarja kabel on varemeis kabel on vanim kivist sakraalehitis Virumaal. Kabeli varemed on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Tänaseni pole selge, miks kabel ehitati. Arvatakse, et kabel võib olla mälestusmärk Liivi ordu ja Vene vägede lahingule 1268. aastal Viru-Nigula lähedal. Pärast reformatsiooni 16. sajandil kabelit enam ei hooldatud. Kuna kabelit hakati hiljem seostama populaarse ebausuga, lammutati kabel 17. sajandil osaliselt ja jäi lagunema.
“Sel aastal me tähistame 25. aastat esimesest palverännakust Viru-Nigula Maarja kabeli juures, mis toimus 1. mail 2000. aastal. Aasta 2000 oli paavst Johannes Paulus II poolt välja kuulutatud Püha aasta kogu katoliku kirikus. Kui palju armusid oleme saanud selle veerand sajandi jooksul Viru-Nigula püha Neitsi Maarja eestkoste kaudu! Me ei saa olla kunagi piisavalt tänulikud Jumalaemale,” ütles piiskop Jourdan oma läkituses Eesti katoliiklastele.
“Sel aastal me tähistame 100. aastat sellest päevast, mil Rooma paavst Pius XI tunnustas uuesti Eesti Katoliku Kirikut kui eraldi kiriklikku institutsiooni. See otsus andis katoliku kirikule Eestis kindlasti uue elu ja misjonivaimu. Me täname Jumalat ja Tema Ema armude ja õnnistuste eest, mida Eesti Katoliku Kirik on saanud 100 viimase aasta jooksul, nii rasketel kui paremate aegadel. Ning me palume eriti, et Jumal õnnistaks Tema püha Ema eestkoste kaudu meie kirikut paljude armudega sel uuel sajandil, mis nüüd algab. Muuhulgas, armsad vennad ja õed, palun teil palvetada selle eest, et kirik saaks varsti kuulutada õndsaks meie esimese apostelliku administraatori Eduard Profittlichi,” lisas piiskop Jourdan.
“Osalemine Neitsi Maarja palverännakul, eriti Neitsi Maarjale pühendatud palverännakul, on oluline mitmel põhjusel, nii vaimsel kui ka kogukondlikul. Palverännakud on sageli vaimne otsing. See on katoliiklaste jaoks võimalus läheneda Jumalale ja uuendada oma usku kohtades, kus Püha Neitsi Maarja on ennast ilmutanud, nagu Lourdes, Fatima jne või kohtades, mis on traditsiooniliselt seotud Neitsi Maarjaga, nagu Częstochowa Poolas või Šiluva Leedus või meie juures Viru-Nigula. Palverännakud annavad palveränduritele võimaluse pühenduda palvetamisele ja meditatsioonile, eemal tähelepanu segajatest igapäevaelus. See võib viia sügava enesevaatluseni, mis laseb mõtiskleda oma elu, oma tegude ning suhete üle teiste ja Jumalaga. Palverännakut peetakse sageli patukahetsuse teoks ja oma pattude andeksandmise otsimise viisiks. See võib hõlmata ohvritegusid nagu pikkade vahemaade läbimine, aga kõige tähtsam on enese lepitamine Jumalaga pihisakramendis. Palverännakul on ka võimalus kohtuda ja suhelda teiste katoliiklastega, üksteist aidata. See tugevdab kiriklikku kuuluvustunnet, pakkudes vastastikust tuge ja võimalust kohtuda inimestega, kes jagavad sama usku,” kirjutas ta.
Täname Jumalat väga hästi õnnestunud palverännaku eest ning palume palju õnnistusi edendamaks Malta Ordu tegevust nii Eestis kui ka mujal maailmas!
