Päev enne Eesti vabariigi Taasiseseisvumispüha 24. veebruaril 2024 toimus Malta Ordu Saatkonnas Tallinnas rõõmutoov külaskäik. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilmaa andis Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu ehk Malta Ordu suursaadikule Manfred L. Ritter Mautner von Markhofile üle Maarjamaa lipu. Lipu sinisel põhjal on kujutatud kuldsete piirjoontega Neitsi Maarjat, Jeesuslaps süles.
Maarjamaa lipust ja selle sümboolikast rääkides on lähtutud Maarja sõnadest, kus Maarja Kaana pulmas viidates Jeesusele ütleb: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” Jh 2:5. Seda motiivi on kujutatud Maarjamaa sinisel lipul – Maarja käega viitamas tema süles istuvale Jeesuslapsele.
„See Maarja lause sobib ideaalselt oikumeeniliseks koostööks, sest sellega saavad kõik peamised Eestis tegutsevad kirikud – nii katoliiklased ja õigeusklikud nagu ka luterlased ja teised reformatsioonijärgsed kirikud – üksmeelselt nõustuda. Me pöörame silmad Maarjale, kes omakorda viitab Jeesusele, kelle sõnade kohaselt elama peame. Nõnda on Maarja meid kõiki ühendamas, mitte lahutamas, nagu me ajaloos oleme teinekord pidanud nägema”, ütles EELK peapiiskop Urmas Viilmaa Maarjmaa lipu juurde. „Maarjamaa on meie kõigi ühine kodu, kus me võime Maarjat eeskujuks võttes pöörata oma silmad Jeesusele, kelle sõnade ja õpetuse järgi Kristuse kiriku liikmetena üheskoos elame ning tegutseme”.
Siinjuures tuleks meenutada ka Maarjamaa kirikulugu, mis kitsamas mõttes algab aastal 1215, sest just tol suvel ristiti Eesti lõunapiirkondades suur hulk rahvast. Sellele esmakordsele sündmusele järgnes teinegi suursündmus: Roomas tuli kokku IV Lateraani kirikukogu, mis oli üks tähtsamaid kiriku ajaloos. Esmakordselt oli 1400 osavõtja seas episcopus Estonum (eestlaste piiskop), kelleks oli 1210. aastal Riia piiskop Alberti poolt eestlaste piiskopiks pühitsetud tsistertslane Theoderich. Tema oli see, kes oskas tutvustada, mis on Livonia, see Neitsi Maarjale pühendatud uudismaa ja millega seal tegeletakse. Kuigi materjale selle aja kohta napib, on tänu Maarjamaa kuvandi looja Läti Henriku (Henricus de Lettis) kroonikale (Heinrici chronicon Livoniae ehk Origines Livoniae) neist sündmustest mõngaid üksikasju teada. Üks tänapäevani käibiv rahvusromantiline müüt kõlab nimelt, et Innocentius III olevat „pühitsenud Eesti Neitsi Maarjale“, andnud just Eestile Maarjamaa nime (Terra Mariae ehk Terra Mariana).
Rooma-katoliku kiriku piiskop Eestis Philippe Jean-Charles Jourdan selgitab, et ajaloolased ütlevad, et selline pühendamine oli katoliku kirikus levinud vaimulik traditsioon. Ta rõhutab aga, et terve riigi pühendamine Neitsi Maarjale ei olnud nii tavaline ning võib öelda, et Vana-Liivimaa pühendamine on olnud üks varasemaid riigi pühendamisi kui vaadata siinjuures sellistele suurtele katoliiklikele maadele nagu Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania. Ainus allikas, mis meile Eesti pühendamisest neitsi Maarjale räägib, seostab toimunuga tugevalt Rooma paavsti, mis samuti ei ole tavapärane ning annab pühitsemisele erilise tähenduse, toob välja piiskop Jourdan: „Eriti oluline on siinjuures, et ta võrdles Liivimaad Püha maaga, see näitab, et see pühendmine ajaloolises mõttes on olnud väga tähendusrikas sündmus, tunnustades Maarja erilist rolli Lunastamisloos”.
Pühendamine Neitsi Maarjale on religioosne tegu, mis andis tähtsuse maale kogu kristluse ees ja mida uuendati Maarjamaa 800 aasta juubelil 2015. a. „Ma väga usun, et jumala plaanides on Eestimaa alati olnud pühendatud Neitsi Maarjale, vaatamata keerulisele ajaloole”, lausus piiskop Jourdan.
Liivi- ja Eestimaal on säilinud arvukalt Maarjale pühitsetud kirikuid, kabeleid ja altareid. Viitena Maarja laialdasele austamisele keskajal on tema nimega seotud mitmed paigad. Hansa kaubalinnade peakirikud olid reeglina pühitsetud Maarjale, nii ka Tallinna ja Riia katedraalid. Tallinna suurel vapil on tänaseni kujutatud Taevakuningannat. Kui reformatsiooni tulemusena kadus Jumalaema kultus ametliku religiooni osana, säilis Maarja austamine rahvakultuuris ja -usundis ning Maarjamaast sai Eesti sünonüüm. Maarja nimi ning selle erikujud (Mari, Marie, Marit jne) on Eestis väga levinud, rahvakalendris on 9 Maarjaga seotud püha, mis on väga rikkaliku kombestikuga. 19. sajand tõi Maarjamaa tugevamalt Eesti kultuurilukku, mille oluliseks näiteks on Lydia Koidula luuletus „Sind surmani”.
„Armastav ning kannatav emakuju, vaeslaste kaitsja, kelles on ühendatud nii traagika kui ülevus – just sellisena on Maarja lähedane eestlaste hingelaadile,“ ütleb ajaloolane ja religiooniuurija Toomas Abiline. Sellisena on kujutatud Neitsi Maarjat koos Jeesuslapsega tema süles Malta Ordule üle antud Maarjamaa lipul märgina tema ühendavast jõust oikumeenilises koostöös.
